Ülevaade keskusest

10. veebruaril 1977 moodustati kõrg- ja keskerihariduse ministri I. Nuudi käskkirjaga Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonda kõrgkooliökonoomika uurimisgrupp. Sellest ajast algab Haridusuuringute keskuse tegevus. 1987. aastal nimetati uurimisgrupp kõrgkooliökonoomika laboratooriumiks. Enne nime muutmist juba laienes uurimistöö kõrgkooliga seotud temaatikast kogu koolitussüsteemile. Uurimis-valdkonnaks on olnud kogu koolitussüsteem oma haridusökonoomiliste, hariduse planeerimise, statistika ja hariduskorralduslike probleemidega. Üldistavaks märksõnaks kujunes koolitussüsteemiga seonduvad kvantitatiivsed küsimused.

TTÜ akadeemilise struktuuri reformi käigus 1992. aastal muudeti laboratoorium hariduspoliitika uurimisgrupiks territoriaalmajanduse instituudi koosseisus. 1. jaanuaril 1995. aaastal loodi selles grupist iseseisva struktuuriüksusena Haridusuuringute keskus humanitaarteaduskonna koosseisus.

Haridusuuringute keskus on teaduskeskus, kelle teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on osaleda üleriigilise ja regionaalse koolivõrgu ning õppeasutuste (sh TTÜ) kvantitatiivsete arengukavade koostamisel, lähtudes tööturu vajadustest ja õppijate soovidest.

Keskuse missiooniks on Eesti ühiskonna õpihimulise õpilaskonna kujundamiseks vajalike eelduste ja tingimuste loomisele kaasaaitamine ning Tallinna Tehnikaülikooli siseselt - osalemine tehnika-, majandus- ja haldusjuhtimise valdkonna arenguperspektiivide kujundamisele ning teaduskraadiga õppejõudude järelkasvu kindlustamisele kaasaaitamine.

30 aasta jooksul on keskuses põhikohaga töötanud 20 inimest.

Keskuse põhimäärus on vastu võetud keskuse nõukogus ja kinnitatud TTÜ nõukogus. Seoses ülikooli põhikirja muutmisega on kaasnenud ka struktuuriüksuste põhimääruste muutmised, sealhulgas ka Haridusuuringute keskuse põhimääruse muutmine. Kehtiv põhimäärus võeti keskuse nõukogu otsusega vastu 24.05.2004 ja kinnitati ülikooli nõukogus 15.06.2004.

Keskuse poolt läbiviidavatesse uuringutesse on kaasatud ka juhendatavad magistri- ja doktoriõppe üliõpilased. Magistri- ja doktoritöödes on käsitletud haridussüsteemi tulevikusuundumusi, koolitussüsteemi regionaalse arendamise võimalusi, muutusi kogu koolitussüsteemis või selle üksikutes valdkondades, sh ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes, hariduskorralduse täiustamise küsimusi, Eesti koolitussüsteemi võrdlemist teiste riikidega, tööturu hariduslike aspektide muutumist ning teisi haridusalaseid probleeme.

Uurimuste tulemused aitavad perspektiivsetes küsimustes vastu võtta põhjendatud otsuseid ja juhivad tähelepanu esinevatele kitsaskohtadele. Oluliseks tuleb pidada ka Eesti ühiskonna informeerimist lahendamist vajavatest probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest.

Keskuse poolt on korraldatud ka täienduskoolituskursuseid.

Rektor Andres Keevalliku initsiatiivil ja koostöös on keskuse korraldamisel toimunud 2001. a. ja 2002. a. tehnika- ja tehnoloogiahariduse perspektiive käsitlevad nõupidamised, millest võtsid osa nii tehnikaalasid õpetavate koolide ja haridusministeeriumi kui ka tööandjate esindajad.

Konsultatsiooni- ja nõustamistegevuse osas on antud nõu välismaa kolleegidele, Riigikogu liikmetele, Eesti ja Tallinna haridusjuhtidele, rakenduskõrgkoolide tipp- ja keskastmejuhtidele ja koolide direktoritele, magistri- ja doktoritöö koostajatele jt. On kirjutatud arvamusi haridusalaste eelnõude ja arenduskavade kohta Haridusministeeriumile ja teistele asutustele ning diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde kohta.

Suurt rõhku keskuse töös on pandud uurimis- ja arendustöö publitseerimisele. Publikatsioonide vastu on aktiivset huvi ilmutanud Valitsuse ja Riigikogu liikmed, Haridusministeerium, Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium, Tööturuamet ja Statistikaamet, õppeasutused, haridusametid, kutsealade liidud ning mitmed ametkonnad ja organisatsioonid. Publikatsioonide kaudu on algatatud mitmesuguseid diskussioone ühiskonnas üleskerkinud aktuaalsetel teemadel ja aktiivselt osaletud haridusalastes väitlustes. Eesti üldsust on teavitatud haridusalastest probleemidest ja pakutud välja võimalikke lahendusteid.

Keskuselt on tellinud uurimistöid ja finantseerinud väljaannete ilmumist:
Kultuuri- ja Haridusministeerium - 1993, 1994, 1995
Konrad Adenaueri Fond - 1995
Jaan Tõnissoni Instituut - 1995, 1996
Avatud Eesti Fond - 1995
Sihtasutus Eesti Haridusfoorum - 1997
Hasartmängumaksu Nõukogu - 1997
Eesti Kultuurkapital - 1997, 1998
Sotsiaalministeerium - 1997, 1998
Kultuuriministeerium - 1997, 1998
Haridusministeerium - 1999
TTÜ rektoraat - 1999
TTÜ Kõrgem Majanduskool - 2000
TTÜ humanitaarteaduskond - 2001

Keskuse töötajad on juhendanud ja retsenseerinud bakalaureuse- ja magistritöid ka Tartu Ülikoolis ja Tallinna (Pedagoogika-) Ülikoolis ning konsulteerinud teiste riikide üliõpilasi, kes on koostanud lõputöid Eesti koolitussüsteemist.

Haridusuuringute keskusest ja tema eelkäijatest on välja kasvanud kõrgkooli õppejõude, sh mitu professorit, poliitikuid, haridustöötajaid, majandus- ja pangandustegelasi. Keskuses on ettevalmistuse saanud TTÜ majandusteaduskonna professor Juhan Teder, aseprofessor Ülo Tartu, dotsent Aleksandra Teder, TTÜ keeltekeskuse lektor Irina Juhanson. Keskuses on töötanud ja majandusteaduste kandidaadi kraadi kaitsnud TTÜ finantsdirektor Ardo Kamratov. Keskusest on välja kasvanud ka TTÜ täienduskoolituse keskuse töötaja Marika Olander, kes vahepeal täitis ka täienduskoolituse keskuse juhataja kohuseid ning Eesti Finantsinspektsiooni juhataja Raul Malmstein (oli enne seda Majandusministeeriumi asekantsler ja Eesti Vabariigi peaministri nõunik). Keskuses magistri- ja doktoritöö koostanud ja kaitsnud inimeste seas on koolide juhte ning kõrgkoolide rektoreid.

Aastatel 1980 kuni 1991 korraldati keskuse poolt seitse liiduvabariikidevahelist seminar nõupidamist, milledest võtsid osa haridusuurijad Moskvast, Leningradist, Gomelist, Kuibõševist/ Samarkandist, Permist, Voronežist, Ivanovost, Joškarlast, Kaasanist, Sverdlovskist/ Jekaterinburgist Omskist, Novosibirskist, Irkutskist, Habarovskist, Kiievist, Donetskist, Odessast, Bakuust, Jerevanist, Tbilisist, Alma-Atast, Riiast, Vilniusest, Kaunasest, Tartust ja Tallinnast. See aeg NSV Liidust väljapoole suunatud teaduskontakte ei peetud soovitavaks ja see kajastus ka seminaridest osavõtjate koosseisus. Suureks erandiks oli 6. - 8. aprillini 1989. a. keskuse korraldamisel Tallinnas peetud UNESCO seminar hariduse planeerimise, finantseerimise ja juhtimise küsimustes 35 riigi esindajate osavõtul. Sellele seminarile eelnes 27. märtsist - 1. aprillini 1989. a. V. Rajangu loengutega esinemised UNESCO peakorteris Pariisis.

NSV Liidu piiri taga ilmus keskuse uuringute põhjal esimene artikkel 1978 aastal Saksa DVs (Halle/saale). 1982 aastal ilmus V. Rajangul Berliinis väljaanne "Ausbildung, Einsatz und Bedarf an qualifitzierten Kadern", mille kohta tookordne TPI teadusprorektor professor I. Kleis ütles, et see on esimene TPI töötaja välismaal ilmunud väljaanne, millel ei ole välisriigist kaasautorit. Enne seda oli ilmunud välismaal üks raamat, mille üks autoritest oli TPIst ja teine Saksamaalt.

Aastatel 2002 kuni 2005 korraldati mai kuu algul keskuse ja TTÜ Tallinna Kolledži (Kõrgema Majanduskooli) poolt neljal korral rahvusvaheline konverents "Haridus ja majandus" ning anti välja eelretsenseeritud materjalide kogumikud. Konverentsist osavõtjate geograafia haaras järgmised linnad (riigid): Tallinn, Tartu, Pärnu, Wroclaw ja Wloclawek (Poola), Riia ja Daugapils (Läti), Kaunas, Klaipeda ja Vilnius (Leedu), Praha (Tšehhi), Bratislava (Slovakkia), Bremen ja Köln (Saksamaa), Portland (USA).

Keskuse töötajate publikatsioonide loendi ja keskus arengut iseloomustavad materjalid on publitseeritud järgmistes väljaannetes:
Kõrgkooli ökonoomika uurimisgrupi publikatsioonid 1977-1986. Tallinn, 1986. 60 lk.
Kõrgkooli ökonoomika laboratooriumi publikatsioonid 1986-1992. Tallinn, 1993. 47 lk.
Haridusuuringute keskuse publikatsioonid 1992-1996. Tallinn, 1996. 40 lk.
Haridusuuringute keskus 1996-2001.Tallinn, 2002. 46 lk.


Joonis 1. Haridusuuringute keskuse ja tema eelkäijate nimetused ja kuuluvus

Joonis 2. Põhikohaga töötajad


 TTÜ haridusuuringute keskus